Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
oma hävitustöö.
Linnade tekkimise algusest peale koondus sinna ka maa
põlisrahvast. Põgenenud talupoegi ei andnud linn tavaliselt tagasi, sest
linnades läks tööjõudu vaja. Eestlased moodustasid linnades alamkihi,
kuid oli ka väikekaupmehi, käsitöölisi ja majaomanikke.
Teatavaid tööalasid valitsesid täielikult eestlased. Lihtsamate,
füüsiliste tööde kõrval, kandjad, voorimehed jt olid ülekaaluliselt
eestlaste käes tünder-, kasuk- ja müürsepaala, kanepipunujate- ja
lihunikuamet jne. Ülespoole pürgivad eestlased olid seotud seisuslike
nõuetega, mille hulka kuulus vältimatult kohanemine saksa keelega,
mille kõnelemine oli kodanikkonna paremiku tunnuseks. Nii saksastas
linn eestlaste koorekihi.
Kirik, usu- ja hariduselu
Pärast maa hõivamist ja rahva ristimist hakati maale ehitama
kirikuid. Algul ehitati need puust. 13. Saj keskpaigast kivist. Iga
muistne kihelkond sai endale kiriku, peamiselt suuremasse keskusesse
annaabi.ee 
