Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )
päevaga oli seotud hulk töökeeldusid. Polnud soovitatav kedrata, kududa ega õmmeldada
need tegevused pidavat tooma suveks rohkelt putukaid. (1995 puusea aasta)
VASTLAPÄEV – 8. veebruar – 7. veebruar.
Vastlapäev kuulub nn.liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva.
Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes
on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem
liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas
väideti, et vastlapäeval küpsetatud leib ei lähe hallitama. Vastlapuder – tangupuder, harvem
jahupuder – keedeti vastlapäeva hommikuks. Lõunaks või õhtuks olid seajalad, mida keedeti
kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Vastlapäeva seajalakonte kasutati mitmel pool
ennustamiseks. Viljandis, Kadrinas ja mujal soovitati seajalaluud ritta seada. Igale luule anda
annaabi.ee 
