Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestmised
Esimeseks selliseks ajaleheks oli 1857. aastal ilmuma hakanud ,,Perno Postimees". Ajalehed aitasid
Haritlastel talurahvaga suhelda, jagada õpetusi ning sisendada neisse rahvuslikku
ühtekuuluvustunnet. Üheks suurimaks õnnestumiseks ärkamisajal võib lugeda esimese üldlaulupeo
korraldamine 1869. aastal. Sinna tuli kokku ligikaudu 20000 inimest üle Eesti. Rahvuskultuuri
uurimine, hariduse väärtustamine ning eesti keele arendamine said Eesti rahvusliku liikumise
kandvaimateks ideedeks. Koolides sisendati armastust oma maa ja rahva vastu. Sammuti pandi alus
seltsi liikumisele, milleläbi sai ka Eesti kirjandus suure arengutõuke.
Kahjuks leidus Eesti rahvuslikule liikumisele palju takistavaid asjaolusid. Ärkamisajal ideede
teostamine nõudis rahvalt suurt koostööd, milleks aga inimestel kogemused praktiliselt puudusid.
Vene keskvõimu jaoks oli oluline muuta Eesti suure Vene Impeeriumi osaks, seega ei saanud nad
lubada mingisugustki rahvuslikku liikumist
annaabi.ee 
