Eesti kirjanduse ajalugu II
Arbujalikkus kõige tüüpilisem on see, et peetakse silmad seda laadi, mida esindavad Alver
ja Talvik. Noor Eesti poole tagasi pöördumine mingil moel. Vaimuaristrokraatlik hoiak raha
pole, aga vaim juhib meid. Teine võimalus on rõhutada seda, et väga arbijalik on Masing.
Suur osa autoritest, peale Kangro, jääb Eestisse. Suured vaikimised ja varjus olemised
hakkavad rolli mängima. Kangro läheb pagulusse ja hakkab Arbujate ideed edasi kandnma.
Kangro on selles seltskonnas kõige enam see autor, kes tahab Arbujaid kuidagi rühmituslikus
valguses näidata. See, et need autorid tajuvad ühisosa on ilmne. Mart Raud langeb sellest
grupist välja ja kahetseb, et ta liitus sellise kambaga. Ülejäänud pole selliste patukahetustega
esinenud.
9. Loeng Arbujad jätkub
Heiti Talvik (1904-1947)
Ta elu oli väga lühike ja jõudis vähe kirjutada ja avadada. See, mis ta kirjutada jõudis, on
läinud Eesti luule raudvarasse
annaabi.ee 
