Romantism
Oma ,,Oodis Läänetuulele." Vaimustab poeet looduse ürgjõust, mis tekitab ühelt poolt hirmu
ja samas uskumatut ilu. Võimas loodus pühib suveilu küll ära, aga vaid selleks, et uuel
kevadel võiks kõik taas tärgata. ,,Oodis läänetuulele" imetleb Shelley läänetuules kehastuva
looduse ürgjõu heitlikkust, mis on võimeline külvama hirmu ja õudu ning samas looma
ootamatut ilu. Ta kujutab end läänetuulest lendu tõstetud surnud lehena ja pilvena, siis
läänetuule kandlena, mis ürgloodus loitsiv- lõppvärsi hüüatuses "kuule!" .Luuletuse lüüriline
emotsioon oleks aga vaevalt täiuslik ilma viimase värsi küsimuseta ,, kui saabub talv, ons
kaugel kevadkuu", millest kõrvuti kevadeloo- tusasega aimub ängistuski. Kuigi loodus ringleb
oma suures kindlas rütmis ja toob languste järel inimkonnale uusi ootusi, laseb luuletaja
avara kõiksuse ja kollektiivse elu taustal tunda ka konkreetset inimest oma kordumatu
elusaatusega
annaabi.ee 
