EESTI RAHVA PILLID
* uuem kannel - laudadest korpusega, trapetsi ja pooltrapetsi kujuline ja rohkete
keeltega mis olid kinnitatud raudvirblitega ( harilikult 20 - 30 keelt). Sellistest
kanneldest on kirjeldusi ja jooniseid säilinud juba 18. ja 19. sajandi vahemailt.
Kandleks nimetati neid pille rohkem Lõuna-Eestis, Põhja-Eestis ja saartel kasutati
nime simmel või simbel. Kandled arenesid vastavalt muusika arengule. Levinud oli
palju erinevaid kandlemudeleid ja mängustiile. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt
levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele alaosas koorideks
("duurideks") koondatud
* saate- ehk akordkannel (ka duurkannel) - ainult koorideks koondatud
akordkeeltega. Levis Eestis 19. sajandi lõpus. Võimaldab mängida saadet.
* Omaette kandletüübi moodustab kromaatiline kannel. Pillimeister Väino Maala
poolt 1950. aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pillil asetsevad keeled
annaabi.ee 
