otsa; avid suured laugud otsad; hõbepäida hauge-siida; augid paksud pead jämedad; pikkad aavid pead jämedad; tuli augi alta vetta, mudapea muda seesta; musta pea tõusis mudasta, sini pea savi sehesta; purikad pugalad külled. Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav - mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu, kandlelaudu, -külgi vm, nii nagu lõhe lõualuust kandlele kaared või karp. Tegemist on poeetilise võrdluspildiga. Kandle osasid ei ole reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud. Haugil on hästi välja kujunenud jahitaktika, tugev haaramisrefleks, saagi haaramiseks ning kinnihoidmiseks kohastunud suur suu ja teravad hambad. Need omadused on andnud põhjust tema võrdlemiseks hundi või mõrtsukaga
sini pea savi sehesta; purikad pugalad külled. Kuigi haugi nimetatakse parallelismirühmas enamasti kõrvu teiste kalaliikidega, on ta ikkagi kõige sagedamini mainitud kalaliik. Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu, kandlelaudu, külgi vm, nii nagu lõhe lõualuust kandlele kaared või karp (laulutüüp «Kannel»). Tegemist on poeetilise võrdluspildiga, selgitab Kaarle Krohn: «Kandle osasid ei ole reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud. Mõte on nii sündinud, et kandle karpi (kaant) on võrreldud lõhe lõualuuga, selle naelu haugi hammastega ja keeli neiu (laulja oma?) juustega.».
annaabi.ee 
