Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat
rahvad.
Kandleid on 3 põhitüüpi: vane m kannel, uue m kann el ehk viisikann el, duurkann el.
Kandle põhios a d e k s on kõlaka st ja sellel e tõm m atud ke el e d .
Vane m at el kanneld el oli ainult 5 või 6 ke elt. S elle s s e liiki kuuluvad ka väikekann el d e k s
ja setu labag a kanneld e k s kutsutud pillid. Uue m at el kanneld el võib ke elte arv ulatuda
kuni pool e s aj ani.
Kandlek e e l e d tõm m atak s e helis e m a sõr m e d e g a või plektroniga . Erand on hiiurootsi
kannel , mida män gitak s e poog n a g a .
Kannel on levinud ka soo ml a st e , karjalaste , marid e , udmurtide , lätlaste , lee dula st e ja
ven ela st e hulga s.
Esim e n e kirjalik tead e Eesti kandle kohta p ärine b 1579 . aasta st.
Veljo Tormis e ärgitus el on Tallinna Klaverivabrik tootnud kuuek e e l s e i d väikekandl eid.