Molekulaarbioloogia
aga see on täpselt kontrollitud. Seda kontrollib terve suur süsteem, mis koosneb
samuti valkudest, Olemas ka ubikvitiin – nagu märgid, neid on palju, tavaliselt
pannakse valgule otsa, et tähistada mingit funktsiooni, tüüpiline märk, et kui ubikvitiin
küljes, siis läheb lagundamisele. Ubikvitiin pannakse algul E1 külge, see seostub E2 ja
E3 kompleksiga, kõigepealt kantakse E1-lt E2-le. E3 on valk, mis on spetsiifilisuse
faktor. E2-ga seotud ubkivitiin pannakse kandjavalgule. Pannakse veel ubikvitiine
otsa. Polüubikvitineeritud kompleks, mis läheb proteosoomi. E1 on lihtalt kandja,
vahendaja. Nii valkude lagundamine kui modifitseerimine on lõpule viidav. Ei jää rakku
poolenisti lagunenud valke. Valkude eluiga on määratud N-terminaaliga. On küll
alguses Met, kuid pärast sünteesi protsessitakse, N-terminus lõigatakse peaaegu alati
maha. AH võib olla destabiliseeriv või stabiliseeriv. Tuntakse N-terminaalse reegli
järgi.