MUINASEESTLASTE
teadlased on neid pidanud soome-ugri rahvaste eelkäijateks. Keskmisel kiviajal rändas
Eestisse rahvast ka ida poolt. Rassiliselt oli neil nii europiidseid kui mongoliidseid tunnuseid.
Kunda kultuurist pärinevad ilmselt nt sellised sõnad eestlaste sõnavaras: * eile * meri * Pärnu
* haug * must * saar * higi * mägi * selg * hull * neem * siig * konn * nüri * sugu * liha *
Peipsi * vimb. Need sõnad ei ole omased soome-ugri ega indoeuroopa keeltele, neid
omistatakse kunda kultuuri kandjaile, keda peetakse eestlaste kaugeteks esivanemateks
5000 e.Kr.--1000 e.Kr. 500 e.Kr.
Nooremal kiviajal ehk neoliitikumis, mille algust loetakse aastast 5000 e.Kr., Eesti rahvaarv
kasvas. Asustus koondus endiselt veekogude äärde. Suurima kultuurimuutusena võeti
kasutusele keraamika. Eestis elas siis arvatavasti mõnituhat inimest. Nooremal kiviajal
rändasid Eestisse läänemeresoomlaste eellased, kes tulid ida poolt. Ka nemad olid
annaabi.ee 
