Venemaa 1917-1953
Trotski järeltulijaks Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimehe ja rahvakomissari kohal sai 1925
Zinovjevi ja Kamenevi liitlane Frunze, kes aga suri sama aasta oktoobris. Seejärel õnnestus
Stalinil sellele kohale panna oma lähedane liitlane Vorosilov ja seeläbi oma mõjuvõimu riigis
veelgi suurendada.
Detsembris 1925 toimunud bolsevike partei 14. kongressi järel valitud poliitibüroosse
kuulusid Stalin, Buhharin, Zinovjev, Trotski, Rõkov, Tomski, Molotov, Kalinin ja Vorosilov,
lisaks kandidaatliikmetena veel Kamenev, Dzerzinski, Rudzutaks, Uglanov ja Grigori
Petrovski (1878-1958). Ehk siis poliitbüroo liikmete arv oli kasvanud nüüd juba 9 inimeseni.
Sekretariaadis domineerisid jätkuvalt Stalin, Molotov ja Uglanov.
Juulis 1926 suri Dzerzinski, mis jättis vabaks veel ühe võtmetähtsusega ametikoha. Selle päris
tema asetäitja Vjatseslav Menzinski (1874-1934), kellel ei olnud poliitilisi ambitsioone ja kes
seetõttu Stalinile hästi sobis