Elu pärast surma erinevate religioonide pilgu läbi
Hinduismis
arvatakse, et see ring lõpeb, kui inimese hing, atman, sulandub brahmaaniga,
maailmahingega. Pääsemine tähendabki, et enam pole halbade tegude põhjustatud karmat.
Buddha kirjutas surma kohta: ,,Elu on teekond. Surm on naasmine maa rüppe. Universum
on nagu võõrastemaja. Mööduvad aastad nagu tolmukübe" (Vairacchedika 32). Budistid
pürgivad elujanu lõpetamise ja selle tulemusel saavutatava nirvaana poole. Surm on karma
energia tulem, kus inimese põhielemendid ehk kandhad siirduvad uude kehasse (näiteks teise
inimesse) senikaua, kuni jätkub elujanu. Kui see kord lõpeb, katkevad ka uuestisünnid.
Nirvaana on lõplik rahu.
Hiina ja mitmed eelajaloolised usundid arvavad, et maailm koosneb nii elavatest kui
surnutest. Surmajärgselt suundub lahkunu hingede maailma, kus tal on samasugused
vajadused nagu elavate maailmas. Tähtsal kohal on esivanemate kultus ja ohvriannid, et
lahkunu hing oleks rahul. Hiina religioonid rõhutavad rohkem siinpoolsust ja pürgivad
annaabi.ee 
