· Kaabeltelevisiooni võrgus kvadratuurset amplituudmodulatsiooni QAM, · Sateliittelevisioonis faasmanipulatsiooni QPSK või 8PSK(vastavalt MPEG-2 või MPEG-4 tihendusvormingu korral), · Maapealse televisiooni antennivõrgus ortogonaalset sagedusjaotusega modulatsiooni COFDM. Viimane neist on kõige häirekindlam. Ülekantav bitivoog jaotatakse paljude üksteise kõrval asuvate kandevõnkumiste vahel (8K-süsteemis on kasutusel 6817 kandesagedust sammuga 1,116 kHz) . Suure arvu kandesageduste kasutamise mõte seisab selles, et kui mõnel kandesagedusel on ülekanne häiritud (nt peegelduste tõttu), toimub vastuvõtuseadmes veakorrektsioon (Viterbi- koodiga). Niisugune tehnika teeb võimalikuks telesaadete stabiilse vastuvõtu ka liikuvatel objektidel (autos, rongis, laevas jm) . 5
FH-CDMA saatjalt. sageduse hüpitamine ja koodjaotus Uks kahest peamisest -Teenus peab olema ligipaasetav ja saadaval ainult modulatsioonimeetodist, mida kasutatakse laotatud spektriga lubatud (spread kasutajatele. spectrum) signaaliedastuseks raadiosagedustel. Sideseansi Tunneldamine kestel muudetakse pidevalt kandesagedust, et vahendada pealtkuulamise ja side VPN (Virtual Private Network) segamise virtuaalne privaatvõrk Privaatvork, mis kasutab voimalusi. Seda meetodit tuntakse ka sagedushupitamisega avalikku koodjaotushulgipoorduse telekommunikatsiooni infrastruktuuri, sailitades (FH-CDMA) nime all samal ajal W-CDMA lairiba-CDMA CDMA susteemi lairibaversioon
aega. Digitaalne on numbritest (enamasti nullidest ja ühtedest) koosnev või numbrilise kujuga opereeriv. Termin "digital" tuleb sõnast "digit", mis tähendab numbrit või numbrikohta. Digitaaltehnika all mõeldakse tehnikat, mis genereerib, salvestab ja töötleb digitaalseid, st nullide ja ühtede jadana esitatud andmeid. Enne digitaaltehnika kasutusele võttu toimus signaalide edastamine sidevõrkudes analoogkujul, kus kandesagedust moduleeritakse pideva signaaliga. Analoogside näideteks on tavaline telefon või raadio. Digitaaltehnika võeti esmalt kasutusele arvutites, seejärel levis see ka sidetehnikasse ja praeguseks on Eestis enamik telefonikeskjaamu üle viidud digitaalsüsteemile. Digitaaltehnika peamisteks eelisteks sides võrreldes analoogtehnikaga on suurem häirekindlus ja võimalus suurema infomahu edastamiseks samu sidekanaleid mööda. Andmeedastuse kiiruse ühikud:
vigu väga sageli. Modulatsioon Selleks et digitaalsignaale üle kanda analoogtelefonivõrgu suhteliselt kitsas sagedusribas (300-3400 Hz), tuleb nad muundada (moduleerida) kujule, mis vastab selle ülekanderiba parameeritele. Definitsioon: modulatsioon on protsess ühe signaali (kahendsignaali) mõjutamiseks teise (moduleeriva) signaaliga. Digitaalandmete edastamiseks analoogtelefonikanalis tuleb seega 300-3400 Hz sagedusribas olevat kandesagedust mõjutada digitaalandmetega (nulli ja ühe väärtustega). Lihtsamalt öeldes- modemi ülesandeks on esitada bitijada sellisel kujul, et saaks selle piiratud sagedusribaga helikanalist läbi suruda. Inimkõrv suudab telefonikõnest raginad ja kahinad välja filtreerida, kuid bitid peavad olema kodeeritud nii, et need ilma moonutamata sihtmärgini jõuaksid. Selleks tarvitatakse mitmesuguseid kavalaid modulatsioonimeetodeid. Amplituudmodulatsioon (AM)