Eesti hobune
1955: 100)
Erinevaid imesid võib kuulda Eesti hobuse kohta. Nimelt raamatu “Eesti hobune” autoril A.
Bellegarde tekkis võiamlus jälgida, möödunud sõja jooksul, ühe eesti hobuse tõugu tööd.
Raske sadul, ei osutunud sellel hobusel probleemiks. Energiliselt hüppas ta üle kraavide ja
jõudis alati teistele järele. Seda hobust ei kurnanud isegi pikad ja rasked rännakud. Hoolimata
pahast söödast oli ta alati elav ning ei vingerdanud välja kunagi ükskõik millisest tööst, kas
kandesadula all või vankri ees. Ainukeseks puuduseks jäi kasv, märkis kirjutise autor.
(Bellegarde 1940: 149)
5
KOKKUVÕTE
Eesti hobuse päritoluks loetakse eelkõige seda,et ta võis seguneda siinnse metshobusega, kuid
hobuse indeksite võtmine ja mõõtmine ei anna õigeid vastuseid, et saaks uurimust lõpuni viia.