aastal ja inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969.aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane aste on saavutanud vähemalt esimese kosmilise kiiruse(7,8 km/s), võib lennuaparaadi juhtida Maa tehiskaalase ehk sateliidi orbiidile. Tehiskaaslane liigub ümber Maa mootorite abita kanderaketilt saadud kiirusega ega kuku alla, sest Maa külgetõmbejõud on täpselt tasakaalus tiirlemisel tekkiva kesktõrjejõuga (kaaluta olek). Enamikul tehiskaaslastel on väiksed mootorid, mis hoiavad lennuaparaati vajalikus asendis ja muudavad tema orbiiti. Orbiit on ringjoonekujuline või, juhul kui kiirus ületab 7,8 km/s, ellipsikujuline. Maa suurim tehiskaaslane on ISS(International Space Station) ehk rahvusvaheline kosmosejaam tiirleb Maa-lähedasel orbiidil
● Satelliidi sügavus või kõrgus 113,5±0,1 millimeetrit. ● Kuupsatelliitide standard näeb ette massi ülempiiriks 1U mõõtudega 1300 grammi (ESTCube-1 kaalub 1048 grammi) ESTCube-1 alamsüsteemid Elektritoite alamsüsteem (lühend EPS) ● Satelliidi töö seisukohast üks olulisemaid süsteeme, ülesandega oguda päikesepaneelidelt elektrienergiat, seda salvestada ja jagada teistele alamsüsteemidele. ● Kui satelliit orbiidile toimetamise järel kanderaketilt eemale tõugatakse, käivitub esimesena just EPS, avab ettemääratud aja pärast raadioantennid ning alustab teiste alamsüsteemide sisselülitamisega. ESTCube-1 alamsüsteemid Kommunikatsiooni alamsüsteem (lühend COM) ● Võimaldab suhtlust satelliidiga. ● ESTCube-1 puhul töötab ainult teiste alamsüsteemide jaoks. ● Suudab edastada ligikaudu 62 kilobaiti andmeid minutis. ESTCube-1 alamsüsteemid Käsu- ja andmehalduse alamsüsteem (lühend CDHS)
annaabi.ee 
