Pagulaskirjandus
(Akadeemia
2008 : 2263)
Paljud leidsid, et eesti kultuur saab sündida vaid välismaal ning, et Eestis tegutsevad kirjanikud ja
kunstnikud on kõik kommunistliku ideoloogia teenrid. Oma intelligentses vormis märkis
pagulaskultuuri mõiste siis seda, et lahkunud kultuuriinimesed ei näinud siin ellujäämise ja
eneseteostuse võimalusi. ( Akadeemia 2008 : 2264)
VÄLIS-EESTI JA KODU-EESTI
1960. aastatel leidis üha rohkem kandepida nn. Väliseestluse ideoloogia, millesarnane mõiste oli
juba käibel kahe maailmasõja vahelisest ajast. Näiteks peeti 1928. aastal Tallinnas esimest
väliseestlaste päeva ning asutati Välis-Eesti Ühing. Stockholmis anti välja nt. Ajaleht Välis-Eesti.
(Akadeemia 2008 : 2265)
Terve hulk inimesi ei teinud ega tee ka praegu vahet pagulaseesti ja väliseesti mentaliteedi vahel.
Ühiseesti kultuuritöö tegija Hellar Grabbi samastab mõisted "pagulane" ja "väliseestlane" öeldes, et
annaabi.ee 
