Lauto-armastatuim rüütlilaulikute saateinstrument. Bernart de Ventadorn, Richard Lõvisüda, Adam de la Halle, Walter von der Vogelweide Sansoon-prantsuse buduaarimiljööline (daami eluruumid) armastulaul. Pillid ja pillimuusika Klassikalisel keskajal ei eksisteeri veel iseseisvat instrumentaalmuusikat. Pillidel saatemuusika funtksiooni täitmine ja tantsumuusika. Pillid: Orel-pillide kuningas, asus kirikus. Vanim kirikuorel Achenis, õukondlik orel, kandeorel (portatiiv) Keelpillid: Tsitol- labidamoodi keelpoll, mängisid alamast soost laulikud. Psalteerium-mitmesuguse kujuga, keeled ühte- ja teistpidi. Mängiti rinnal hoides, sai mängida näppides, lüües või poognaga. Kandle sugulane. Rataslüüra e organistrum burdoonpill Rebekk- mängitakse poognaga, tulevase viiuli eelkäija Fiidel (väike kitarr) poognaga, tulevase viiuli eelkäija Puhkpillid: Flööt, trompetilaadsed, salmei, oboelaadsed.
Adam de la Halle ''Robini ja Marioni mäng'' dialoogide ja 28 lauluga + mitmehäälsed laulud Walter von Meissen (peab lihtsalt teadma) PILLID Iseseisvat instrumentaalset muusikat ei olnud. Pillid olid mõeldud tantsu- ja laulusaateks. Varaseim tantsuvorm estampii (aeglane sammtants) koos pillisaatega OREL vanim pill, tsirkuseartistid kasutasid Aahheni kirikuorel mängis liturgilist muusikat õukonnas ilmalikku muusikat kandeorel portatiiv Viiulite eelkäijad: fiidel & rebekk peaaegu nagu kitarr suur kõlakast + lühike kael, võib mängida poognaga, hoiti rinna najal harf lauto psalteerium risti keeltega; poogen, näpud või löömine organistrum e rataslüüra suudab paari või rohkem nooti korraga mängida burdoonkeeled 3 keelt 2 m pikkused 2 mängja põlvedel 1 keerutab ratast ja 2 vajutab nuppe, mis muudavad helikõrgusi Puhkpillid: flööt trompet