Eesti keele ajalugu
Tütar on balti laen ning esineb nii läänemeresoome keeltes kui lõunalapi keeles. Algne
vorm *tüktäri laenati balti algkeelest läänemeresoome algkeelde. Väga vana
indoeuroopa sõna.
Poeg on soome-ugri sõna, vana päritolu. Inglise boy on hoopis normannidelt saadud.
Läänemeresoome keeltest on laenatud skandinaavia keeltesse.
Laps päritolu on uurali algkeeles, kuid sugulussõnaks sai alles läänemeresoome keeltes.
Uurali algkeeles tähendas ta hälli või kandekorvi.
Sõsar on laenatud balti keeltest. On olemas kõigis läänemeresoome keeltes, balti
lähtekuju *sesor. Lõunaeesti sõtse pärineb deminutiivses tuletisest *ses-ei.
Vend puudub lähisugulaskeeltes. Päritolu ei teata.
Veli on olemas läänemeresoome keeltes ja lapi keeles. Kõige tõenäolisem päritolu on
germaani laen.
Langud on samuti germaani päritolu. Tähendus ”abielu kaudu sugulane” on ka teistes
läänemeresoome keeltes.
Nõbu on vaid soome ja lapi keeles, on balti laen.
annaabi.ee 
