Toodang ja kasutamine Heeliumi aastane maailmatoodang on erinevatel andmetel 4,510 tuhat tonni. Peamised kasutusalad on raketikütuse tehnoloogia ja tuumaenergeetika (kokku ca 60% toodangust); metallide keevitamisel, lõikamisel ja sulatamisel inertkeskkonna loomine (15%); tuukrite hingamissegud; teatud gaaslaserid; madalate temperatuuride füüsikas ja ülijuhtivates magnetites (nt tuumamagnetresonantsspektroskoopias) ning teatud analüüsimetoodikates (nt kandegaasina kromatograafis). Ka Eestis kasutatakse He pidevalt mitmetes teadusasutustes. He rakendatakse ka, sageli segus Nega, gaaslahendus ja signaallampide täiteks. Ajalooliselt esimene He laialdasem kasutusala oli dirizaablite täitmine, mida tarvitasid sakslased 1915. a Londoni pommitamiseks. Hega täidetud aerostaate on rakendatud ka kaitsesõjas ( peamiselt Teises maailmasõjas kaitseks lennukite vastu). Dirizaableid on periooditi kasutatud ka inimeste ja kaupade transpordil
· Ksenooni võib kasutada argooni asemel kiipide tootmise söövitusetappidel puhastusgaasina. Ksenooni kõrge hinna tõttu on vajalik selle regenereerimise süsteemi olemasolu. Heelium Kasutusvaldkonnad : · õhupallide täitmine · inertgaasina · kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel · jahutusvedelik tuumaenergeetikas · 80%He + 20% O2 kunstlik atmosfäär tuukritele · madalate t°-de tehnikas · kandegaasina ülehelikiiruslikes tuuletunnelites · rõhu tekitamiseks vedelkütusega rakettides
voog suunatakse kanalisse, millest on läbi viidud pingestatud metalltraat, mida nimetatakse filamendiks. Mõõdetakse filamendi läbivat voolutugevust, mis sõltub eelkõige tema temperatuurist. Temperatuur sõltub omakorda filamendi ümbritsevast soojusjuhtivustegurist ja detektoriploki temperatuurist. Kui kandegaasi vooga jõuab plokki proovi komponent, siis filamendi temperatuur kasvab, kuna komponendi soojusjuhtivus on tavaliselt väiksem kui kandegaasi oma (tavaliselt kasutatakse kandegaasina heeliumit). Filamendi temperatuuri kasvuga tõuseb selle materjali elektriline takistus, mida saab fikseerida vastuvõetava elektrisignaalina. Puuduseks madal tundlikkus.Parandamiseks saab ühendada 4 filamenti kokku. Teiseks detektoriks on leekionisatsioonidetektor, mis reageerib ainult põlevatele (valdavalt orgaanilistele) ühenditele. Kolonnist väljunud kandegaas suunatakse vesiniku leeki (joonis 9). Leegi kohal on metallsilinder, mida nimetatakse kollektoriks