20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus. 28) 16 saj hakati kasutama kantkivi ja interjööri hakati kaunistama rikkaliku skulptuurse dekooriga. Materjaliks valge või toonitud kips ja stukk. 29)Suurt tähelepanu pöörati linnaehitusele. Mille planeerimisel hinnati
............................................................................................. 20 4.1.3. Tuulekoormus [8] .............................................................................................. 21 4.1.4. Kandekonstruktsioonide kvaliteedinõuded ja tolerantsid [9] .............................. 21 4.2. Hoone kandeskelett ..................................................................................................... 21 4.2.1. Kandeelemendid ................................................................................................ 21 4.2.2. Hoone üldjäikus ................................................................................................ 21 4.3. Maa-alused konstruktsioonid ....................................................................................... 21 4.3.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused ........................................... 21
Puhvet (2 tk) PVC Akrüüllateks Värv Trepikojad Epoksüüdmastiks EPO värv Värv Tabel 1: Viimistlustabel 1.5. Konstruktiivne osa Lasteaed on projekteeritud karkasshoonena, kuid keldriosa seinad on valatud raudbetoonist. Hoone koormused kannab pinnasele üle postide all postvundament ning jäikusseinte, treppide ning keldri all lintvundament. Hoone põhilised kandeelemendid on 400x400 mm postid, mis on vundamenti ühendatud Peikko postikingade abiga. Postide külge on peitkonsoolidega ühendatud talad, millele omakorda toetuvad HCE220 E-Betoonelemendist tellitud R/B õõnespaneelid. Hoonele annavad jäikuse 200 mm paksused monoliitsed R/B seinad, milleks on 2 trepikoja seina ning teljel- B asuv sein, alates teljest 1-3 ning 5-7´ni. Hoone välisseinad on E-Betoonelemendi 310 mm paksused sandwich paneelid, enamuse sokli moodustavad 20 mm võrra kitsamad sandwich
· ehitusviis: ehitustööde tegemise viis, näiteks ehitamine monteeritavatest detailidest, konstruktsioonide valamine monoliitsest betoonist jne.; · kandekonstruktsioon (kandetarind): organiseeritud kogum ühendata- vaid elemente, mis on projekteeritud tagama teatud lõpliku jäikuse; · konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktiivse süsteemi lihtsustatud skeem, arvutusmudel; · konstruktiivne süsteem: hoone vi rajatise kandeelemendid ja viis, kuidas neid eeldatakse üheskoos toimivat; · konstruktsiooni liik: konstruktsiooni (kande-)funktsiooni iseloomustav termin, näiteks tala, post, kaar, rippsild jne.; · konstruktsiooni tüüp: viide konstruktsiooni põhimaterjalile - näiteks raudbetoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon jne. Olulisemate terminite inglise-, saksa- ja soomekeelsed vasted on toodud tabelis 1. (2) Projekteerimisel kasutatavad tähtsamad terminid:
annaabi.ee 
