Eesti kirjanduse ajalugu I
Kreutzwaldi, Jakobsoni ja teistega.
Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused ,,Koddo" ja ,,Emmasüdda" ilmusid 1865. aastal
,,Eesti Postimehes", 1866. aastal valmis juba luulekogu ,,Waino-Lilled" ja 1867. aastal ,,Emmajõe
Öpik".
Tähelepanuväärse osa luuleloomingust moodustab isamaaluule - avaldub Koidula lüürika tuum j
tähendus, suutis teha isamaa mõiste ja tähenduse arusaadavaks-tajutavaks poeetiliste kujundite ja
piltide kaudu. ,,Emajõe ööbik" sisaldab kandavamid isamaalaule ,,Mu isamaa on minu arm!", ,,Sind
surmani", ,,Üht eesti laulu", ,,Eesti muld ja eesti süda". Rõhutatult avaldub neid luuletaja armastus
isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale, parema tuleviku soovimine ning
tahe teenida oma rahvast. Koidula hümnilised üleskutsed äratasid ja virgutasid kaasajal rahvuslikku
eneseteadvust, sisendasid usku rahva ja iseenda jõusse, kutsusid üksmeelele ja isamaa vankumatule
teenimisele.