Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebase värvivariandist on saadud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Rebane on kõigile tuttav ilusa pika saba ja punase kasukaga metsaloom. Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks. Kasutatud materjal Tekst: http://www.hot.ee/metsloomad/page4.html http://www.hot.ee/metsloomad/page11.html http://et.wikipedia.org/wiki/Rebane http://et.wikipedia.org/wiki/Rebane_(perekond) Pildid: http://mynarskiforest.purrsia.com/ev3int.htm
Pojad lastakse rebastel üles kasvatada ja lastakse augustis või septembris tallinnast mõnikümne kilomeetri kaugusele lahti. Kultuur Kultuuris räägitakse rebase kavalusest, mida ta kasutab lindude, kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid muinasjutud rebasest, kes oma kavalusega tugevate loomade üle võidutesb. Hiinas jutustatakse libarebasest nagu Eestis libahundist. Eestis nimetatakse rebast reinuvaderiks, kanavargaks, Iseloom Toitumine Rebane on kõige sööja, toit sõltub oludest. Tema põhitoidu moodustvad pisinärilised, jäneselised ,tigusid, vihmausse ja putukaid ning puuvilju, marju, rohtu ja pähkleid. Menüüse kuuluvad ka lindude munad. Selgroogseid sööb rebane peamiselt talvel,kui muud totu pole saada. Näljaga sööb ta ka raibet. Paljunemine Rebane poegi kord aastas. Suurem osa aastas veedavad isas - ja emasloom eraldi, ühinedes vaid
annaabi.ee 
