Kõnetegevuse psühholoogia
edasi hoiakuid, emotsioone.
Semantika: kuidas leksiaalsed ja grammatilised tunnused eristavad sõna tähenudst..
Grammatika lisab ja muutab tähenust (nt kas protsess, tegija jne). Meil vaj amõista, et
sõnadel on semantilised väljad. Et kui räägime puudest, sis need moodustavad metsa
ehk välja, ja väljad jaotuvad ka üldsisemaks või konkreetsemaks nt okaspuud, voi
tammed jne. Madal intellekti puhul voib laps luua formaalseid seoseid, tähendust
teadmata. Nt teeb sõna ,,kanastik" , kuidagi on kanaga seotud, aga mis täpsemalt.
Semantika kõrval ülim on pragmaatiline tähendus, sõltuvalt ka situatsioonist, et kuna ja
mis tähenduses me kasutame sõnu. Nt üks ja sama sõna on teksids 20 korda, siis peaaegu
alati on tal tähenduse poolest erinüass. Semantikat ehk tähendust kasutatakse
pragmaatilese tähenduse realiseerimieks. Nt ,,vaata, kärestik! Kui ütleb keegi kellelegi
kuskil, siis see vüib tähendada erinevaid asju vms.
Kõne funktsionaalsüsteem!