Ivan Turgenev "Mumuu" kokkuvõte
Sellepeale proua solvus ja lasi koera ära saata. Õhtul oli proua tusane.
Järgmisel päeval kurtis proua teenrile, et ta ei saanud magada, kuna koer oli
haukunud. Milleks meile mitu koera ja kes lubas tummal koera võtta. Tallub veel
meil peenrad segi. Proua andis korralduse, et ta järgmiseks päevaks kadunud
oleks. Kui Gerassim oli puid läinud tuppa viima ja koer nagu tavaliselt ukse
juurde ootama jäi sööstis Stepan nagu kull kanapojale kallale, haaras koera ja
sööstis väravast välja. Viiekümne kopika eest loovutas ta koera tingimusel, et
koera vähemalt nädal nööri otsas hoitaks ja sõitis linna tagasi. Videvik oli käes.
Gerassim otsis koera kõikjalt. Ka järgmisel päeval peale tööd läks ta koera
otsima ning isegi öösel nägi ta teda unes. Ühel ööl tundis ta aga, et keegi sikutab
teda. Silmi avades oli nöörijupi otsas ta koer. Gerassim karjatas, ta ol nii
õnnelik