prantsusepärased linnaaiad ja tolleaegne teatraalne õukonnaelu. See uus aiakunst ei sündinud väga äkitselt, vaid põhines täies ulatuses prantsuse hilisrenessansi aiakunsti saavutustel. See oli oma vaimult ja vormilt erakordne ning selge: prantsuse aiakunsti kontsentreerumis- ja tervikupürgimused olid selles loogiliselt lihtsustunud. Üksikuid peateemasid kasutati osavalt ja läbimõeldult. Neid peateemasid oli neli: 1) maastikukäsitlus, 2) parterite kujundus, 3) kanaliteema arendus ja 4) perspektiiv. Jacques Boyceau kirjeldab oma raamatus "Traité du Jardinage" (1638) aia erinevaid komponente. Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett, 3) allee. Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon. Boyceau rõhutab, et väga tähtis on aia kujundamisel aedniku ja arhitekti omavaheline koostöö. Hooned ja aed peavad moodustama arhitektoonilise terviku
annaabi.ee 
