Keila jõe keskmine äravool Keila lävendis (635 km2 ) on 6,2 m3 /s, minimaalne 30 päevane äravool 1,1 m3 /s ja minimaalne kuu keskmine äravool 0,37 m3 /s. Keila jõe kallastel elab üle 24 000 inimese,mis teeb sellest ühe saastuma jõe Eestis. Jõe seisund on kohati väga halb. Seda seisundit mõjutavad tehased,kel kas puuduvad või on amortiseerunud puhastusseadmed.Kuigi tähelepanu on viimasel ajal pööratu tootmishoonetest väljuvale reoveele.Siiski probleemiks on inimesed,kel pole kanalistasiooni juhivad oma heitveed jõkke. Just, selline hull seis on Viliveres ning Saku vallas,mis on pole ühendatud ühisveesüsteemiga.Saku vallal on kavas lähimate aastate jooksul veetrass rajada.Kohilagi on teinud märkimisväärset tööd reosvete paisamises Keila jõkke.Hea näide on Salutaguse pärmitehas. Saasteainete sisaldus jõe vees sõltub lisaks jõkke jõudvale koormusele oluliselt ka aasta äravoolurežiimist ning toitainete võimalikust peetusest jõesängis.
mistõttu kasutatakse parkimiseks haljasalasid. Välisvalgustus : Välisvalgustus on olemas Tamsalu linna tänavatel umbes 80%, Sääse elamurajoonis, Vajangu elamurajoonis, Porkunis osaliselt, Assamallas 5 ja Põdrangul 4 valguspunkti. Veevarustus ja kanalisatsioon : Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks on välja töötatud Tamsalu valla ühisveevärgi ja kanalistatsiooni arengukava. 2009 aastal alustati Tamsalu linna ja Sääse asula veevarustuse ja kanalistasiooni süsteemide renoveerimis- ja ehitustöödega. Projekti finantseeritakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Porkuni küla on varustatud ca 90% ulatuses kaasaegsete vee- ja kanalisatsioonitorustikega. Vajangu trassid on samuti renoveeritud, vajalik on rajada uus puhasti. Assamallas puuduvad puhastusseadmed, on tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon kahes majas kogumiskaevudega. Põdrangul on tsentraalne vesi, kanalisatsioon puudub, Einmanni külas on tsentraalne veevarustus
Prügila kavandatav kasutusiga on vähemalt 25 aastat. Prügila kaugus ehitstest - prügila rajatakse teistest ehitistest kaugusele, mis tagab, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju neile ehitistele ja ehitiste kasutamisel on tühine. Nimetatud vahemaa on vähemalt 300m, kui ei ole selge, et keskkonnahäiringud oleksid tühised ka väiksema vahemaa korral. Läbiva liinirajatise keeld - rajatava prügila maa-alale ei tohi jääda läbitavaid vee-, kanalistasiooni-, kütte- ja gaasitorustikke, elektri- ja sidekaableid. Ladestamine - Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist eriti võimaliku varisemise vastu. Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. Ladestatud jäätmed tihendatakase mahumassini vähemalt 900kg/m^3 Prügilad
annaabi.ee 
