Ennevanasti elas isa pojaga kahekesi. Poeg on samasugune nagu isa, sõimasid ja vandusid. Hakkasid üks päev omavahel tõrelema, isa ajas poja minema, lõi teiba keset nurme, kinkis talle mingi majakese. Hakkavad eraldi elama. Muiste käis kristus mööda maad, küsib poja käest öömaja. Pojal polnud muud midagi söögiks pakkuda kui leiba, Kristus oli sellega rahul. RÄäkis pojale, et isa ajas ta ära. Kristus kutsus poja enda juurde. Poeg lähebki ükskord. Jõuab taru juurde, millel on kanajalad all. Vanaeideke koob, küsib tolle käest, et ku Kristus elab. Vanaeideke viskab lõngakera, mis veeres kristuse poole. Suur talu. Kristus annab mehele süüa, kõiksugu asju. Läheb kodust ära, Jeesus ütleb, et võib kõiki keldreid vaadata peale ühe. Mees ikkagi vaatab ja näeb, et tema isa põleb ja keeb tõrva sees. Tilgutas vett pähe, sai isa rinnustsaadik välja. Kristus tuleb tagasi, poeg tunnistab üles, et vaatas, aga Kristus on cool sellega, mingit hirmsat karistust ei tulegi
annaabi.ee 
