Läänemaa Suursoo
Suur inimasutuseta loodusmaastik on pelgupaigaks ka huntidele,
karudele ja ilvstele (Eesti kaitsealad, 2007).
Kohata võib kärpi, nirki ja levinumatest loomaliikidest põtra , rebast, kährikut jt. Harvem esinevatest
linnuliikidest pesitsevad siin kaljukotkas, kassikakk, soo-loorkull ( Eestimaa. Looduse teejuht,
2005).
Taimestik.
Siirdesoo puurinde moodustavad sookased, esineb ka üksikud mände; põõsarinnet esindavad
paakspuu ja tuhkurpaju. Puhmastaimedest on iseloomulikud porss ja kanabrik, rohurinde
moodustavad pilliroog, niitjas tarn, sinihelmikas ja raba-jänesvill. Raba on valdavalt lageraba.
Puhmarindes valitseb kanarbik, rohurindes raba- jänesvill ja tupp-villpea. Samblarindes
domineerivad Sphagnum rubellum ja S.fuscum. Rabase ulatuvad luited, mis on kaetud mändidega,
alustaimestikus on ohtralt samblikke (Läänemaa loodus, 1998).
Tänavjärves kasvab haruldast vesilobeeliat, järvelahnarohtu, lamedalehist jõgitakjat, silmailu
pakuvad ka rohked vesiroosikogumikud
annaabi.ee 
