Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" peatükkide kaupa
Tema peale lendab keegi ja enne kui ta arugi saab, pussitab ta prantsuse
sõdurit. Ta ei suuda teda tappa, lihtsalt vigastas päris kõvasti, ja nüüd hoopiski üritab tal olemist
mugavamaks teha, seob ta haavu. Mõne tunni pärast see mees sureb. Pal on ikka augus kinni, ta suleb ta
silmad ja mõtleb ta naisele ning üritab mehele seletada, miks ta ta tappis. See oli Gerald Duval, tüpograaf.
Paul mõistis, et ta oli inimene, nagu temagi, kellel on naine, laps, vanemad....Ta palus talt, kamraadilt,
andeks. Ta kirjutab mehe nime ja aadressi üles, et lähedastele kas kiri või raha vms saata..Ent varsti see
surnu ei häirigi teda enam niiväga. Ta rahuneb, on kurnatud ja näljane. Ta leiab Kati ja Alberti, kes teda
otsivad. .. Alles hommikul räägib ta neile selles mõrvast, nad lohutavad teda ja ta isegi hakkab end paremini
tundma, öeldes "sõda on sõda".
10.ptk
Peavad 8 mehega valvama üht evakueeritud küla, kuna seda tulistatakse liiga rängalt. Paul ja Kat patrullivad