Keeleteaduse alused
variantidena. Morfoloogia valdkonda kuuluvaiks loetakse kuni sõnavormi pikkusi
üksusi.
Sõnast pikemad tervikud kuuluvad lauseõpetuse ehk süntaksi alla. Süntaki alla kuulub
kogu see teave, mis puudutab sõnade järjestikku ühendamist. Lauseõpetus võib
käsitleda terveid lauseid, aga ka väiksemaid, ent lause tervikstruktuuri seisukohast
olulisi osi.
Praktikas on süntaksit ja morfoloogiat rasek teineteisest lahutada, kuna lause osade
vahelisi suhteid väljendatakse kamorfoloogiliste vahenditega. Sageli räägitakse
vormi- ja lauseõpetuse vahelisi seoseid silmas pidades morfosüntaksist. Nii
morfoloogia kui ka süntaks käsitlevad vormilisse ehk grammatilisse struktuuri
kuuluvaid nähtusi, nimelt sõnavorme, nende järjestust ja vastastikust mõju. Kuigi
tähenduski on koguaeg vaateväljas, pööratakse peatähelepanu struktuurile.
Keele tähendustasand ehk semantika seob keelelised väljendused ühelt poolt
välismaailmaga, teiselt poolt inimese mõtlemisega