Elu lahinguväljal
oma sõpru ja mõtlen nendele. Nemad on tulnud koos minuga lahingusse, koos me tulime ja
kokku me ka jääme.
M pean teadma ja usaldama oma tiimikaaslasi. Kui jään tule alla ja on vaja taganeda, siis ma
ei saa minna üksinda. Ma pean rääkima kaaslastega kiiresti ja selgelt, koos vaatame kiirel
momendil kõige sobivama suuna ja siis alustame liikumist. Samuti on kommunikatsioonil
tähtis roll ka ergutamisel ja motiveerimisel. Kui minu kammraad on maas ja vajab kiiremas
korras abi, aga abi ei saa anda, kuna oleme pideva tule all, siis pean tegema ükskõik mida, et
suudaks teda üleval hoida ning motiveerida nii palju, et võtaks relva kätte ja tulistaks vastu.
Pean olema valmis ootamatuks, sest ma iial ei või teada, millal inimese vaimne meel võib
muutuda paanika olukorraks.
Kuna lahingud ei ole kunagi etteaimatavad ning kunagi ei tea, millal võib midagi valesti, siis
peab olema valmis ka kõige raskemateks olukordadeks