rakud talitlevad neuronitena. Ainuõõssetel ns algeline. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Rõngusside lihtne ns koosneb närvitänkudest, mis jätkeid pidi ühinedes moodustavad kõhtmise närviketi. Ümarusside piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud; närvitänkude süsteem (looma algeline aju). Õisloomadel hulk neuroneid, mis suudavad üsna kiiresti infot juhtida. Kammloomadel on iga kammplaati kontrollivad rütmikeskused. Lameussidel bilateraalsümmeetrilise ajuga närvisüsteem, neil 2 närvipõimikut. Peajalgsete närvisüsteem sarnaneb suuresti limuste omale, kuid esimest korda loomariigis esineb siin KNS koondumine ajusse, mis kontrollib ja koordineerib väga paljusid funktsioone. 2. Keerulise eluka närvisüsteem (selgroogsetel) Kõrgematel loomadel närvirakud koondunud kudedesse. Närvirakkude kehad paiknevad seespool, nim hallolluseks
Ainuõõssed elavad kõige erinevamatel merepõhjadel. Kammloomad: keha sültjas, läbipaistev, sageli olemas kombitsad. Keha tavaliselt ümar v kotjas; keha ühes otsas asub suu; piki keha kulgeb meridionaalses suunas kaheksa rida sõude- ehk kammplaadikesi; iga plaadikese serv on kammikujuline- sellest ka rühma nimetus. Iga sõudeplaadike koosneb reast suurtest liitunud epiteeliripsmetest. Kammloom ujub, suuava eespool. Kombitsatega kammloomadel on neid kaks, need asuvad külgedel ning võivad tõmbuda kombitsatuppedesse. Kombitsad ja nende harud on kaetud arvukate kleeprakkudega. Suu läheb üle torujaks neeluks, mis avaneb makku. Neil on väga tugevasti arenenud mesoglöa, mis muudabki nende keha nii läbipaistvaks. Sigivad ainult sugulisel teel, munad ja spermatosoidid tekivad samas loomas. Loeng: keelikloomad 79. Poolkeelikloomade (Hemichordata) ja keelikloomade (Chordata) võrdlus: ühisjooni ja erinevusi
annaabi.ee 
