Realism Eestis
poole ja kasvas alaliselt närivamaks, ning siin, üleeile, äkitselt nagu äikese süütel siin lõid leegid mul
üle pea.
Lilli (kuivalt). Sinu äkiline vastuseis, minuga kodumaal kirikliku laulatuse teel ka seaduse mõttes
ühineda, ei võrsunud siis juba võõrsil mitte sinu ateistlikust opositsioonist?
Leo. Ei. See vastuseis ei olnud ka mitte kavatsetud, ta oli instinktiivne. Mind hoiatas ja keelas miski
oma kammitsat kõvemini sidumast.
Lilli (õiglase hämmastusega). Ja kõike seda oskasid sa minu eest varjata, tema vastu pealegi
tasuhimulist vihkamist nähtaval kanda sina, Leo, sina!
Leo. See ei läinud mul sugugi raskeks. Panin seda isegi imeks. Kõige edevam ja ennatum näikse end
maskeerida mõistvat, kui ta äraandmist kavatseb.
Lilli. Äraandmiseks nimetad oma oma meelepööret?
Leo. Jaolt. Ma oleksin seinust kohe pidanud taganema, kui virgusin märkamisele, et ma sinu vaenlane