"kammitsaga" - 1 õppematerjal

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

enne Michkeli p., Mardi- Toma- Andrese- Jürri- Jani- Perdi-päwa: siis pannakse need nimed, mis tähtpääw ees tuleb, et laps hea pitka meelega on - ning ka, et sündmise aeg kergem meeles seisaks ilma kalendri kuu päwata [---].(Valk 2009) Maarjapäeva hommikul püüti Maridel salaja jalad kinni siduda ja ennem ei tehtud lahti, kui Mari oli maarjapuna andnud. Kui salaja, magamise ajal ei saanud siduda, siis seoti poiste poolt vägisi tüdruk Mari jalad kammitsaga kinni. Mari nimelised tüdrukud muretsesid ikka selleks ajaks punase viina pudeli valmis, muidu ei tehtud jalgu lahti. (Ibid) Et nimepäevast on Eestis teateid siiski suhteliselt vähe, on täiesti mõistetav. Kui eestlasi XIII sajandil ristiti, ei kehtestanud katoliku kirik kristlike nimede sundust ja need muutusid meil valdavaks alles XV sajandi lõpul, peatselt järgnenud reformatsioon aga kaotas pühakutekultuse. Nii ei jõudnudki kristlike nimede seostumine pühakutega Eestis kuigi