Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine
enne Michkeli p., Mardi- Toma- Andrese- Jürri- Jani- Perdi-päwa: siis pannakse need nimed,
mis tähtpääw ees tuleb, et laps hea pitka meelega on - ning ka, et sündmise aeg kergem
meeles seisaks ilma kalendri kuu päwata [---].(Valk 2009)
Maarjapäeva hommikul püüti Maridel salaja jalad kinni siduda ja ennem ei tehtud lahti, kui
Mari oli maarjapuna andnud. Kui salaja, magamise ajal ei saanud siduda, siis seoti poiste
poolt vägisi tüdruk Mari jalad kammitsaga kinni. Mari nimelised tüdrukud muretsesid ikka
selleks ajaks punase viina pudeli valmis, muidu ei tehtud jalgu lahti. (Ibid)
Et nimepäevast on Eestis teateid siiski suhteliselt vähe, on täiesti mõistetav. Kui eestlasi XIII
sajandil ristiti, ei kehtestanud katoliku kirik kristlike nimede sundust ja need muutusid meil
valdavaks alles XV sajandi lõpul, peatselt järgnenud reformatsioon aga kaotas
pühakutekultuse. Nii ei jõudnudki kristlike nimede seostumine pühakutega Eestis kuigi