ja mustikaid. Ta külvas metsad kasvama, tammed suureks ja tugevad sirguma. Peale mitmeid päevi ränka tööd, väsis Kalevipoeg selles kuumuses ning heitis murule pikutama. Hobuse sidus kinni, et ta ära ei põgeneks. Hobust aga hakanud päeval parmud ja kuumus kiusama ning ta läinud vilusse laande varju. Seal, aga haistnud karud, hundid ja rebased ta lõhna ning hakanud varitsema. Kalevite kallis ruuna, Kammits-köites kõrvikene, Kargas kinnitatud kannul, Side-seotud sammudella, Püüdis hädast põgeneda, Surma suust sõudaneda. Kuna hobune oli kinni seotud, ei pääsenud ta põgenema ning loomad kargasid talle kallale. Viimaks roidus väsimusel Ratsukese viimne rammu Kurja kiskujate küüsis,
annaabi.ee 
