konkureeriva ooperiettevõttega. 1737 tabas Händelit kolmas pankrot, kuid finantskrahhi elasid läbi ka tema konkurendid. Händel ei laostanud end ooperiga mitte ainult majanduslikult 1737. aastal tabas teda ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest halvemaks. London II oratooriumid Händel hakkas trükis avaldama orkestri ja klavessiinimuusikat. 1734. aastal pani ta varasematest ooperi avamängudest, tantsudest ja kammersonaatide orkestreeritud osadest kokku värvika tsükli. Kolmest järgmisest aastast hakkas ta esitama oma kontserte orelile ja orkestrile ning andis need trükis välja. 1738. aastal kirjutas ta meisterlikeima orkestritsükli. London II oratooriumid Kuna Londonis polnud ta veel oratooriume proovinud, siis 1732 Kuninglikus Teatris esitatud ,,Esther" oli ilmselt esimene oratoorium, mida Londonis üldse kuuldi. Oratooriumi kõrgaeg algas 1739
mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus. Händeli ooperite meespearollid, mis enamasti mõeldud kastraatlauljatele, valmistavad tänaseni ettekandmisel suuri probleeme. Tihti laulavad neid metsosopranid, mis on lavaliselt küll kummaline kuid muusikaliselt parem. Vahel kasutatakse ka kontratenoreid. London II. Oratooriumid Händel hakkas trükis avaldama orkestri- ja klavessiinimuusikat. 1734. pani ta varasematest ooperiavamängudest, tantsudest ja kammersonaatide orkestreeritud osadest kokku värvika tsükli koos concerto grosso't op. 3 Järgmisest aastast hakkas ta esitama oma kontserte orelile ja orkestrile ja andis need trükis välja. 1738 kirjutas ta meisterlikema orkestritsükli 12 concerto grosso't op. 6. Esimeste oratooriumitega oli ta 1708 Roomas väga edukas, Londonis polnud ta seda zanri veel proovinud, 1732 KT-s esitatud ,,Esther" oli ilmselt esimene oratoorium, mida Londonis üldse kuuldi
annaabi.ee 
