ROMANTISMI TÖÖLEHT
esimese esietendusega arvestatavat kunstitaset. Suurejooneline ja ka suurejooneliselt
lavastatud ,,Aida" sobis tennishalli hästi, ehkki laiaks venitatud ristkülikukujuline lava
tekitas reziile ja osatäitjatele omaette raskusi: kui üks tegelane pidi teatud repliigiks
jõudma teise tegelase juurde, alustas ta oma teekonda juba varakult, et õigeks ajaks
kohale jõuda. Samuti püüdis lavastaja Marianne Mörck (Malmö) täita lava
võimalikult paljude tegelastega ka kammerlikumates stseenides (Amnerise
seltsidaamid ja ümmardajad, õukondlased, sõdalased, orjad jt). Akustiliselt aitas kaasa
hästi reguleeritud helitehnika -- aga ennekõike orkestri, koori ja solistide
tähelepanelikkus. Dirigent Arvo Volmeri kätte jooksid kõik jõujooned ja ta valitses
orkestrit ning lava suveräänselt.
,,Aidat" lavale tuues kerkib küsimus kui palju näidata eksootilist Egiptust -- või
seda
hoopis vältida; kui palju keskenduda inimsuhetele või rõhutada poliitilist draamat.