inimkonna hüvanguks. Tema tee selle arusaamani oli pikk ja väega vaevaline, samuti ohvrite- ja ohverdusterohke. Samas oli tema see, kes julges selle raske eneseotsingute teekonna ette võtta. Tema leitud tõde pole universaalne ja iga inimene peab leidma oma isikliku suurima õnne ja tõe- elu mõtte. Mõlemad teosed on nii kurvad kui ka lõbusad. Kaks meest, kes tahavad midagi, püüdlevad millegi poole ja just sellepärast on neid kirjutatud läänevaimuinimese võrdkujuna. Hamlet on ehk kammerlikum, mööduv sõjavägi annab talle ainet mõtlemiseks, Faust aga sekkub sõtta. Nii Fausti kui ka Hamletit võime võtta kui ohu märke. Nad näitavad, kuhu viib inimese enesekesksus. Mõlemaid tegelasi on kujutatud väga suurelt ja universaalsetena. Kumma tee siis peaks valima? Kas käituda Hamletina või Faustin. Mõlemad on kirjanduslikud karakterid ja ega neis palju inimlikku pole. Praeguse aja noored on targemad, kui arvatakse, niisiis ei valiks mina mitte kummagi teed. Olen
aasta detsembris. Tubin alustas sellega juba 1952. aastal. Sümfoonia eriliseks jooneks on ladina-ameerika tantsurütmide kasutamine. I osa algab boolero- taoliselt, II osas kuuleb rumbat. Lisaks keerulistele rütmidele ja harmooniale muudab sümfoonia omapäraseks ka tavatu orkestrikoosseis - sümfooniaorkestrile on lisatud tenorsaksofon, klaver ja palju löökpille. Seitsmenda sümfoonia valmimisaeg jääb aastatesse 1955-1958. Sümfoonia on varasematest teostest kammerlikum. See on kirjutatud väikesele sümfooniaorkestrile ja kaldub teiste sümfooniatega võrreldes rohkem "absoluutse" muusika valdkonda. Ka see sümfoonia on kolmeosaline. Võrreldes Kuuenda sümfooniaga on Seitsmenda helikeel suuresti lihtsam. Tubin ise on öelnud, et ta soovis kirjutada võimalikult lihtsalt, aga samal ajal tungida ka atonaalsuse võimalustesse. Kaheksandas sümfoonias, mille valmimisaeg jääb aastatesse 1965-1966, on kasutatud suurt
annaabi.ee 
