"kammelkontoril" - 1 õppematerjal

Retsensioon M. Lauri monograafiale „Eesti ala valitsemine 18. Sajandil“.

eesotsas seisis kindralkuberner, kelle nimetas ametisse monarh ja kes allus vaid monarhile ja senatile. Teistel valitsusinstitutsioonidel ei olnud õigust kuberneridele ettekirjutisi teha. Kindral kubernerile allus kogu kubermangu riiklik bürokraatiaaparaat, tema abiliseks määrati kohaliku aadli hulgast pärit valitsusnõunik, kelle nagu kuberneridki kinnitas monarh. Kroonuametitesse nimetamise õigus oli senatil, kuberneril, Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskoleegiumil ja kammelkontoril, kuid senati otsus oli ametisse määramisel ülimuslikk ega pruukinud alati aktsepteerida kubermanguvõimude arvamust. Ametisse nimetamisel eelistati kohalikku päritolu ametnikke. Maa korraldust teostas aadli omavalitsus (rüütelkond), kes käisid koos Maapäeval iga 3 aasta tagant, kus panti paika uute koormiste ja maksude kehtestamine. Kõigis maa siseelu puudutavates küsimustes oli maapäeval seadusandliku initsiatiivi õigus koos õigusega esitada valitsejale petitsioone