Absolutism Prantsusmaal. Valgustus
Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks ei
leidnudki. Ideaalne riik sai Rousseau jaoks olla vaid väga väike nagu näiteks Sveitsi
kanton või ajalooline Kreeka polis, kus otsuseid langetas rahvakoosolek. Rousseau jäi
lõpuni pessimistiks, sest ta kartis, et samas ka rahvakoosolek võib olla äraostetav.
Kameralistid:
Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks arutlusteks.
Praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameraristid, otsides vastust
küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu. Kameralistid lähtusid
arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna. See
seadis riigile ja selle valitsejale kohustuse hoolitseda oma alamate eest terve elu. See
tähendas eelkõige kõiki eluvaldkondade võimalikult üksikasjalisemat
reglementeerimist seaduste, korralduste ja ettekirjutustega.
Kameralistid pidasid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof. Sealt edasi