"kameralistlikest" - 1 õppematerjal

Referaat August Wilhelm Hupel

Põltsamaa kirikukihelkonnas asus toona seitse mõisat, Lilienfeld ja Lauw omasid mõlemad kahte ja olid ka teistest tunduvalt rikkamad. Lisaks elas Põltsamaal ka palju käsitöölisi, keda meelitasid sinna manufaktuurid. Nimelt rajas Lauw sinna vasekoja, tärklisevabriku, mitmeid nahaparkimistöökodasid, rohelise klaasi tootmise koja, portselanimanufaktuuri, aknaklaasikoja, millest hiljem sai peegelklaasikoda, ja Kammar-Oberpahleni klaasivabriku. Ka Hupel toetas esialgu oma kameralistlikest seisukohtadest lähtudes tööstuse ja vabrikute arendamist, millel ta arvas positiivse mõju olevat ka kohalikele talupoegadele, kuid alates 1770. aastatest, kui Põltsamaal ilmnesid tõsised majandusraskused, muutus ta palju skeptilisemaks. 1786. aastal, kui Lauw suri, algatati tema vara suhtes pankrotimenetlus ning see läks riigi kätte, mis selle Katariina II ebaseaduslikule pojale krahv Aleksei Bobrinskile loovutas.