Referaat August Wilhelm Hupel
Põltsamaa kirikukihelkonnas
asus toona seitse mõisat, Lilienfeld ja Lauw omasid mõlemad kahte ja olid ka teistest
tunduvalt rikkamad. Lisaks elas Põltsamaal ka palju käsitöölisi, keda meelitasid sinna
manufaktuurid. Nimelt rajas Lauw sinna vasekoja, tärklisevabriku, mitmeid
nahaparkimistöökodasid, rohelise klaasi tootmise koja, portselanimanufaktuuri,
aknaklaasikoja, millest hiljem sai peegelklaasikoda, ja Kammar-Oberpahleni klaasivabriku.
Ka Hupel toetas esialgu oma kameralistlikest seisukohtadest lähtudes tööstuse ja vabrikute
arendamist, millel ta arvas positiivse mõju olevat ka kohalikele talupoegadele, kuid alates
1770. aastatest, kui Põltsamaal ilmnesid tõsised majandusraskused, muutus ta palju
skeptilisemaks. 1786. aastal, kui Lauw suri, algatati tema vara suhtes pankrotimenetlus ning
see läks riigi kätte, mis selle Katariina II ebaseaduslikule pojale krahv Aleksei Bobrinskile
loovutas.