VARAUUSAEG
lähtedaatumiks, pidas oluliseks seada seadusi andva valitseja kõrvale teda nõustav filosoof, siis
Christian Wolff (16791754) nägi ideaalina valgustatud ja haritud valitsejat ennast. Ühelt poolt pidasid
kameralistid vajalikuks, et valitseja võim oleks piiramatu, andes talle vabad käed riigile ja ühiskonnale
vajalike seaduste kehtestamiseks, teisalt jällegi sidusid kameralistid valitsejale antud õigused
kohustusega valitseda nõnda, et see tagaks üldise heaolu ja õnne.
Saksa kameralismiga saavutas riiklik reglementeerimine oma haripunkti. Polnud eluvaldkonda,
mida poleks kõrgemalt poolt paika pandud seaduste, korralduste või ettekirjutustega. Kameralismi
majanduspoliitika oli selgelt merkantilistlik privileegide, keeldude ja tariifide üksikasjaliku süsteemiga.
Füsiokraadid
Teist teed valgustatud absolutismi põhjendamisel liikusid prantsuse füsiokraadid, kellest tuntuim ja
mõjukaim oli kuningas Louis XV ihuarst François Quesnay (16941774). Temalt pärineb ka