kameeleonil liiguvad need aga teineteisest sõltumatult ja võivad pöörduda 180º ulatuses horisontaalasendis ja 90º võrra vertikaaltasandis. (Lenz 2002) Joonis 3. Kameeleoni silmade vaateväli. Eksperdid on öelnud, et kameeleonitel on nii hea nägemisteravus, et see liik ei vajaks kunagi näiteks lugemisprille. Nad suudavad oma silmi pöörata üksteisest sõltumatult ning samuti fokusseerida kahele erinevale objektile. Sellised võimalused annavad kameeleonitele panoraamnägemise. (Ott 1998) Kameeleonide silma kõige erilisemad osad on negatiivne ehk nõgus lääts ning positiivne ehk kumer sarvkest. Need eripärased osad annavad võimaluse täpsemale fokusseerimisele, sest kujutis reetinal on suurenenud. Sealjuures ei kasuta kameeleonid mitte läätse abil akommodeerimist vaid teevad seda sarvkesta abil, kuid akommodeerides muutub ka lääts positiivseks. (Le Berre 2000)
Kõhuuimed puuduvad. Omaette vaatamisväärsuseks on kerakalalaste suu. Lõuahambad on neil liitunud ja moodustavad pigem linnu nokka kui kala suud meenutava struktuuri. Nokalaadne moodustis on tugev, sellega saab edukalt purustada nii limuste kodasid kui ka vähkide välisskeletti. (Kokassaar, 2012) Kerakalad on võimelised oma silmi iseseisvalt liigutama ja paljud liigid on võimelised oma värvi intensiivsust ja mustrit muutma vastavalt keskkonna muutustele. Nad on mõnevõrra sarnased kameeleonitele. Kuigi enamus kerakaladest on hallikad leidub ka väga kirevaid ja mustrilisi kerakalasid, kes ei peida ennast kiskjate eest. Kerakala unikaalsed kaitseviisid aitavad tal kompenseerida aeglast edasiliikumist. Ta on oma aegluse tõttu üsna lihtne saak. Kerakala kasutab oma saba pealmiselt tüürina, kuid seda võib kasutada ka järsu kiiruse tõstjana. Kerakala hea silmanägemine kombineeritud tema võimega
annaabi.ee 
