Kameeleon Lota Pung Kameeleonide sigimine & areng Toimub kehasisene viljastumine Enamik kameeleone muneb. Muna jäetakse pinnasesse kraabitud urgu hauduma 310 kuuks Vastsündinud on läbipaistva membraaniga ümbritsetud Kameeleonide välimus Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult. Kameeleonidel puudub trummikile. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit. Kameeleon muudab värvi Kameeleonid suudavad värvi vahetada Värvus muutub tänu spetsialiseerunud rakkudele Üldine info Suurim kameeleon elab Madagaskaril
Kameeleoni tutvustus Liigid ● Kameeleonide liike on umbes 90. ● Enamik kameeleonidest elab Madagaskaril, Aafrikas (välja arvatud Sahara kõrbes) ja Lõuna-Aasia põõsastel ja puudel. Neid on ka Lõuna-Euroopas. Panther kameeleon Veiled kameeleon Välimus ● Kameeleonide kere on külgmiselt ● Silmad liiguvad teineteisest lapik. sõltumatult, see võimaldab jälgida kogu ümbrust. ● Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud). Silmi katavad poolkerajad laud, ● milles on ainult väike ava. ● Haardsaba soodustab liikumist puudel ja põõsastel.
Kameeleon Kameeleonlased (Chamaeleontidae) on lähedases suguluses agaamlastega. Kameeleone on üldse kokku umbes 90 liiki, enamik neist Madagaskaril ja Aafrikas. Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud) ning haardsaba soodustavad liikumist puudel ja põõsastel; saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult, see võimaldab jälgida kogu ümbrust; silmi katavad poolkerajad laud, milles on ainult väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Neil
horisontaalasendis ja 90º võrra vertikaaltasandis. (Lenz 2002) Joonis 3. Kameeleoni silmade vaateväli. Eksperdid on öelnud, et kameeleonitel on nii hea nägemisteravus, et see liik ei vajaks kunagi näiteks lugemisprille. Nad suudavad oma silmi pöörata üksteisest sõltumatult ning samuti fokusseerida kahele erinevale objektile. Sellised võimalused annavad kameeleonitele panoraamnägemise. (Ott 1998) Kameeleonide silma kõige erilisemad osad on negatiivne ehk nõgus lääts ning positiivne ehk kumer sarvkest. Need eripärased osad annavad võimaluse täpsemale fokusseerimisele, sest kujutis reetinal on suurenenud. Sealjuures ei kasuta kameeleonid mitte läätse abil akommodeerimist vaid teevad seda sarvkesta abil, kuid akommodeerides muutub ka lääts positiivseks. (Le Berre 2000) Saagi jahtimisel on oluline jääda märkamatuks, seega ühe silmaga märgatud saagile
Kameeleon. Kameeleonid kuuluvad soomussisalike alamklassi, soomuseliste seltsi ja kameeleoniliste alamseltsi. Alamseltsi kuulub ainus kameeleonlaste sugukond, mis hõlmab 4 perekonda – kokku umbes 90 liiki. Umbes 70 liiki s.o 90% kõikidest kameeleonlastest kuulub kameeleonide perekonda, mille eristustunnuseks on pikk keerduv haardsaba. Muus osas on selle perekonna liigid välisilmelt üsna mitmekesised ja omavahel hästi eristatavad mõõtmete, pea kuju ja tihti pea küljes esinevate mitmesuguste jätkete ja sarvede järgi. Eranditult vaid Madagaskaril ja väikestel lähedastel saartel elavate kääbuskameeleonide perekonda kuulub umbes 15 liiki pisikesi kameeleone, kellel on väga lühike, praktiliselt mittekokkukeerduv saba ja lühikesed nõrgad jalad
laiali puistatud. Hoiatusvärvus s.o. kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (lepatriinu) või hästi kaitstud looma (herilane, okassiga) eriti silmapaistvaks, et vältida zoofaagide juhuslikke kallaletunge. Hoiatusvärvusega kaasnevad mõnikord hoiatuskuju ja ähvardav käitumine. e) värvivahetus Mõni loom on võimeline muutma oma värvi, et olla sarnane erinevate taustadega. Muutus võib võtta tunde või isegi päevi. Kameeleonide puhul võtab see tavaliselt aega mõni minut, kuid kalmaari puhul koguni vähem kui sekund. Värv sõltub väikesi pigmenditerakesi sisalduvate Endla Reintam, 2008/2009 49 kromatofooride suurusest. Kromatofoorid paiknevad nahas, kameeleon on võimeline neid kas suurendama või kokku tõmbama. 1.2.) kehaosa loovutamine Kui sisalikku tabatakse sabast, murdub sabaots ära ja vingerdab edasi. See
annaabi.ee 
