Savimineraalid ja mineraalid
GRANIIT
Magnetiid, happeliste kivimite klass. Koosnevad kvartsist (25-30%), K-päevakivist ja
happelisest plagioklassist (65-70%) ning vähesest hulgast (5-10%) tumedatest mineraalidest
(biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest
võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab
mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini.
Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala,
Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt
koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu.
JÄRVELUBI
Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud
järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge
pude sete, mida võib leiduda suhtelis...