Eesti loodusgeograafia
Seoses
mere jätkuva pealetungiga algas ja sai ülekaalu karbonaatne settimine
(karbonaatsete välisskelettidega merefauna). Eristatakse kahte fatsiaalset
(kivimi tekketingimuste kompleks) vööndi): põhjavöönd, milles ordoviitsiumi
karbonaatkivimid on valdavalt halli värvusega ja ; telgvöönd, mille ladestu on
punane või kirju süvaveelisemate savikate lubjakivide ja merglite tõttu.
Ordoviitsiumimere elustik oli võrreldes kambriumiga tunduvalt rikkalikum ja
mitmekesisem. Ilmusid esimesed peajalgsed, merisiilikud ja korallid;
arvukamaks muutusid nii trilobiidid, teod, sammalloomad. Taimedest
esindatud vaid vetikad (tõenäoliselt kukersiidi orgaanilise aine allikaks).
TÄHTSUS: ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad Eestile tähtsad maavarad
kukersiit ja oobolusfosforiit (lukuta brahhiopoodide ja fosfaatsete karpide
setenditest rikastatud) ning diktüoneemakilt ehk graptoliitargilliit. Kukersiit ehk
annaabi.ee 
