Ehitised ja taluõued
kõige tähtsamaks, kaasnes paikne elamisviis.
· Eesti taluõuel ei ole väga kindlat kuju ja hoonete paigutust ei ole. Õuekoha valiku
moodustasid praktilised kaalutlused (kuivem ja kõrgem koht, päikesele avatus, ligipääsvatuvus,
kaevu rajamise võimalus, põldude ja karjamaade lähedus).
· Ilmakaari arvestati reheelamu paigutamisel. Majade essiküljed ehitati enamasti soojemate
ilmakaarte suunas. Kui lähedal oli jõgi siis tehti uks sinna poole või kambripoolne ots jõe poole.
· Põrandad olid tavaliselt kõvaks tambitud pinnasega. Elamutel savi ja liiva või kruusa ja
lubja segust.
· Kui oli võimalus, kaeti laed peente ümarpalkidega, millele pandi peale sammalt ja liiva.
· Kaevud vanimad teise aastatuhande algusest eKr.
· Salvkaevud vooderdatud kivi või puiduga.
· Külakaev kogu küla peale kokku ühine kaev. Eriti Lääne- ja Põhja-Eestis, kus tuli kaev
rajada läbi paksude paekihtide
annaabi.ee 
