Nimetu
kohandneud vee-eluks ning oskavad väga hästi ujuda ja sukelduda. Kuna saarmad on
tugevalt veekogudega seotud, siis kohtab neid harva rohkem kui paarisaja meetri kauguselt
veekogust. Erandina võivad saarmad maapinnal liikuda mitmeid kilomeetreid liikudes
ühest veekogust teise või otsides talvel vaba veega veekogu (Vulla, 2008). Urg asub
tavaliselt kaldas, puuõõnes, puujuurte ja kivide vahel või turbatunnelis. Uru sissepääsu ava
asub enamjaolt vee all, sel juhul on kambrilaes õhuauk. Lesimiskohad on tal veest väljas
taimestikus (Kennedy, 2003). Urud on saarmal lihtsad, ühe kuni kahe avaga.
Madalaveelistel ja kivise põhjaga jõgedel võivad urud avaneda ka veepiiril või kõrgemal.
Urgude ehitamine sõltub suurel määral veekogu iseärasustest: kalda materjalist, kallaku
suurusest, veereziimist. Pesakamber paikneb veepinnast harilikult 40-150 cm kõrgemal,
puu juurestikus, on 50-100 cm pikk, 20-50 cm lai ja 20-40 cm kõrge. Ühel pesakonnal on
annaabi.ee 
