Eesti murded I konspekt
laskma-, jooksma-tüübi da-infinitiivi vormides on lõunaeestiline vokaaltüvi: laske, käske, juske (vrd lasta, kästa, joosta);
Põhjaeesti joonte osakaalu alusel
Helme – kõige lõunaeestilisem:
o ai-diftongilised vormid, nt sain ‘sein’;
o lõpukadu tegijanime vormides, nt avittej ‘aitaja’;
o TA verbi mitmuse 3. p vormid, nt anDva ‘annavad’;
o geminatsioonilised noomeni partitiivi vormid ja vai-partikkel;
o Tartu murde de-lõpulised illatiivivormid, nt kamBreDe ‘kambrisse’;
o se-imperfekt, nt jätse ‘jättis’;
o vokaalilõpuline tud-partitsiip, nt kannettu ‘kantud’ (mujal Mulgis on tunnuseks –t);
o minnu ‘mind’ vrd miut;
o be-tunnuseline kaudne kv: saaBe ‘saavat’, teGeBe ‘tegevat’;
Karksi ja Tarvastu (põhjaeesti mõjud alla 30%):
o sõnavara häälikuliselt sarnane südaeestiga, nt linn, lõhki, õrs (Helmes liin, lahki, ors); partitiivis geminaadita mäGe, nizu (vrd
mäkke, nissu);
annaabi.ee 
