väikest ehk kopsuringet,mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist.2.suurt ehk keharinget,mille kapillaaristiku kaudu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Süda-on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan.Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel.Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu.Süda jaguneb 4 kambiks : paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd.Vasakus kojas on arteriaalne veri. Väike verering-algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri- kopsutüvega.Kopsutüvi jaguneb 2 kopsuarteriks-üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu. Suur verering-algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone- aordiga
1. väikest ehk kopsuringet,mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. 2.suurt ehk keharinget,mille kapillaaristiku kaudu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Süda-on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Paikneb keskseinandis kopsude vahel.Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Jaguneb 4 kambiks : paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd.Vasakus kojas on arteriaalne veri. Väike verering-algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri- kopsutüvega.Kopsutüvi jaguneb 2 kopsuarteriks-üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu. Suur verering-algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone-aordiga
annaabi.ee 
